et

valge ristik

1

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 706672 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond põllukultuuridsüstemaatiline botaanika
  • ristik, van. nimetus a-hein, murdeti ka härjapea (Trifolium), ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond liblikõieliste a-st ... Lehed on enamasti kolmetised, õied paiknevad pms. nutitaolistes, harvemini kobarjais või sarikjais õisikuis, vili on a. 1-2, harva 3-6 seemnega raskesti avanev kaun. Eestis kasvab looduslikult 11 liiki a-t, neist on mitmeaastased punane ehk a. (T. pratense), roosa ehk rootsi a. (T. hybridum), valge a. (T. repens) ... Valge a. on maapealsete roomavate ja tugevasti harunevate, sõlmekohtades juurduvate vartega ning valgete (ka roosaka või roheka varjundiga) õitega, a. 10-25 cm kõrgune põuakartlik vormirohke taim, kaunas 3-4 seemet. Paljuneb seemnetest ja roomavate vartega. Eesti niitudel, karjamaadel, muruplatsidel, teede ja kraavide ääres looduslikult kasvav valge a. on madalakasvuline; lõunapoolsetel maadel kasvab ka kõrgekasvulisi vorme, mis sobivad niitmiseks. Valgel a-l on suur toiteväärtus, loomad söövad teda meelsasti. Ta talub hästi tallamist ja paljukordset kärpimist, ei talu rohket lämmastikväetist, ei kasva varjulises kohas ja on Eestis talveõrn; teda kasvatatakse kultuurkarjamaadel ja murutaimekoosluses (eriti tallatavatel murudel).
  • clover - any leguminous fodder plant of the genus Trifolium, having dense flower heads and leaves each consisting of . three leaflets
white clover
Trifolium repens
trefle blanc
Weissklee
valkoapila

Botaanika terminibaas

ID 1140532 Viimati muudetud 19.01.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond taksonoomiasüstemaatiline botaanika
Trifolium repens L. eelistatud
Trifolium repens L. eelistatud

Mesindusleksikon

ID 482457 Viimati muudetud 24.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
white clover
Weiß-Klee
клевер белый
клевер ползучий
  • liblikõieliste sugukonda kuuluv püsikrohttaim
Hea teada
  • Varred roomavad, sõlmede kohalt juurduvad, paljad, harunevad. Õitseb alates juuni keskpaigast ja see kestab 30–40 päeva. Võib õitsema minna ka ädalast või peale karjatamist. Õisik on paljuõieline nutt. Õied kinnituvad nuti põhjale lühikese õierao abil. Kroonlehed on valged või roosakad, roheka varjundiga. Pärast viljastumist koolduvad õied alla ning muutuvad pruuniks. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õietolm on hele- või kollakaspruun. Kõige paremini eritab nektarit temperatuuril +14–24°C. Kestev põud, madal temperatuur, sademed ja ühekülgne väetamine lämmastikväetistega vähendavad nektarieritust. Üks valge ristiku õis (mitte nutt!) eritab 0,05–0,1 mg suhkrut. Meeproduktiivsus kuni 100 kg/ha. Sobivast suhkrute vahekorrast tingituna küpseb valge ristiku mesi väga kiiresti, mistõttu mesilased kaanetavad selle juba mõne päeva jooksul.
  • Valge ristiku mesi on peaaegu värvitu või nõrgalt punaka varjundiga, aromaatne ja väga hea maitsega. Meil on valge ristiku mesi võetud standardmeeks, millega võrreldakse teisi meeliike. Välja vurritatult kristalliseerub umbes kahe nädala jooksul ja muutub kõvaks peenekristalliliseks valgeks massiks, mis sisaldab keskmiselt 34,96% glükoosi ja 40,24% fruktoosi. Imendub väga kiiresti, mistõttu tema tarvitamine aitab inimesel kiiresti jõuvarusid taastada. Valge ristiku õitsemise algust loetakse meie tingimustes peakorje alguseks. Kuigi valge ristik õitseb enam kui kuu aega, saadakse temalt produktiivkorjet umbes kuu aja jooksul arvates õitsemise algusest. Hilisema õitsemise korral ja ka ädal eritab nektarit 2–3 korda vähem. Valget ristikut kasvatatakse puhaskultuurina (seemnepõllud) ja segudes (niidu- ja karjamaasegud). Puhaskülvi puhul on külvisenormiks 8–10 kg ja segus 2–4 kg 100%-lise idanevusega seemet hektarile. Külvata võib varakevadest kuni augustikuuni, kui mullas on küllaldaselt niiskust seemnete idanemiseks. Valgele ristikule antakse 300–400 kg superfosfaati ja 100–200 kg kaalisoola hektarile.
  • Lämmastikväetisi, eriti segukülvides, valge ristik ei talu. Kultuurkarjamaadel, kus valget ristikut on vähe, saabtema hulka suurendada pealekülvi teel. Pealekülv tehakse varakevadel keltsale, pärast seda äestatakse. Pealekülviks võetakse 1–2 kg seemet hektari kohta. Meekorje tagamiseks kultuurkarjamaadelt peab karjatamisringide vahe olema vähemalt 3 nädalat, et taimed jõuaksid taastuda. Süsteemitu karjatamise korral ei ole produktiivkorjet valgelt ristikult loota
white clover
Weiß-Klee
клевер белый
клевер ползучий

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...