Valge kaanetis on sellepärast valge, et mesilased jätavad kärjekannu paigutatud mee ja kaanetise vahele õhuvahe. Tumeda, ehk rasvase kaanetise puhul on kaanetis paigutatud osaliselt või täielikult vastu kärjekannus olevat mett, mistõttu see paistabki tume. Teisest küljest on tume kaanetis põhjamaade karmide talvede tingimustes ebasobiv ja kutsub esile nn „kärgede higistamist”. Kärgede „higistamine“ on tingitud sellest, et talveperioodil temperatuuri kõikumise tagajärjel muutub ka kärjekannus oleva mee maht, mille tagajärjel kärjekannu kaanetis rebeneb ja sinna tekivad praod. Nende pragude kaudu tungib kärjekannu ka õhus olev niiskus, mesi imab selle endasse ja söödakärjed hakkavad „higistama” See aga omakorda suurendab niiskust pesas, mille tagajärjel on kevadel tihti pesaruumi nurkades ja ka kärgede alumistel osadel näha hallitust. Valge kaanetise puhul asub mee ja kaanetise vahel õhukiht, mis toimib temperatuuri muutumistel amortisaatorina, mistõttu kaanetis ei rebene ja kärjed ei „higista”.
