Võtmed on valitsemisvõimu metafoor; piibellikult ka sealpoolsuses, kui Ilm 1:18 järgi antakse Kristuse kätte „surma ja surmavalla võtmed” (vrd Ilm 3:7–8). Matteuse 16:19 ja 18:18 kohaselt andis Kristus „taevariigi võtmed” Peetrusele ja teistele apostlitele. Johannese 20:23 järgi on see eelkõige meelevald pattudest lahtimõistmiseks. Patristilisel ajastul oli piiskoppidel ja nende alluvuses preestritel meelevald niihästi sakramentide jagamise kui ka karjaseameti ja kirikukari üle. Keskajast alates kuni Vatikani II kirikukoguni oli katoliku kirikus kogu vaimulik meelevald (ld plenitudo potestatis) paavstil kui Peetruse ametijärgluse kandjal, seejuures taotleti ka ilmaliku võimu allutamist paavstile. Reformatsioonijärgsetes kirikutes kohaldatakse võtmete meelevald ristimise ja armulaua sakramentidele ning kõigile kiriku liikmetele antud meelevallana pattude andeksandmise kuulutamiseks.