Tema kõne oli aeglane ja mahe, välja peetud ja kõigutamatult rahulik, tema žestid olid laiad ja uued hambad andsid talle rebasliku naeratuse, mis ei olnud vastavuses emotsioonidega.
Voldemar peab küll autori kavatsuse kohaselt esindama moodsat, soliidset ärimeest, aga ta ei pea seda joont lõpuni välja.
