Töömesilased hakkavad munema, kui peres puudub pikemat aega ema. Vääremasid (küürakemasid) võib peres olla 10–20. Vääremad munevad viljastamata mune, tihti ühte kärjekannu 7–8. Vääremade poolt munetud munad ei paikne kärjekannu põhjas vaid ka selle seintel. Kuna tegemist on viljastamata munadega, kaanetatakse kärjekannud kinni nagu lesekannud, mistõttu tekivad tööliskärjele kaanetisest nagu küürud. Sellepärast kutsutaksegi sellist hauet küürakhaudmeks. Küürakhaue on tavaliselt ka välimuselt väga ebaühtlane. Vääremadest vabanemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit. Esimese puhul viiakse vääremadega pere endisest asukohast 20–50 m kaugusele ja selle endisse asukohta paigutatakse uus taru, kuhu on pandud mõned (1–2) segahaudmega kärjed. Vääremadega pere mesilased raputatakse raamidelt maha, kust töömesilased lendavad oma esialgsesse kohta tagasi, vääremad aga, kelle lennuvõime on väiksem jäävad maha ja hukkuvad. Tagasilennanud mesilastele antakse kattepuuriga uus viljastatud ema. Teine moodus vääremadest vabanemiseks on pesa äärepoole küpse emakupu andmine. Soovitatav on antav emakupp kaitsta vastava puuriga (spiraaliga), et avatud oleks ainult kupu peapoolne ots. Noore ema koorumisel hävitab ta vääremad. 10 päeva möödumisel arvatavast ema koorumisest kontrollitakse peret, veendumaks, et ema on munema hakanud. Kui vääremadega pere on väga tugevasti nõrgenenud, tuleb peret toetada noorte mesilaste või kooruva töölishaudmega.
