Lääne kultuuri uuesti evangeliseerimine on olnud 20. sajandi paavstide programm, mida alustasid Paulus VI (Evangelii nuntiandi, 1975) ja Johannes Paulus II (Redemptoris missio, 1990). Johannes Paulus II selgitas katoliiklaste probleemi postmodernses ja sekulariseerunud ühiskonnas nii: suur hulk rahvaid on sakraliseeritud, kuid mitte evangeliseeritud, mis tähendab seda, et pelgalt kiriklik kuuluvus pole tänapäeval piisav, hädavajalik on inimeste isiklik usuline seotus. Paavst Benedictus XVI asutas 2010. aastal paavstliku nõukogu uusevangelisatsiooni edendamiseks, et avastada ajastule sobivaid evangeeliumi edastamise viise. Sarnased institutsioonid on asutatud ka piiskopkondade juures. On tekkinud uusi kogukondi, kes pühenduvad evangeliseerimisele, sealhulgas ka tänavamisjoni meetodil. Paavst Franciscus jätkab uusevangelisatsiooni edendamist (Evangelii gaudium, 2013), laiendades ülesannet kogu kirikule kogu maailmas.
