Kuna NSV Liidu täitevvõimu 1929. aasta määrust usuorganisatsioonide tegevuse reguleerimiseks eesti keelde ei tõlgitud, puudus eesti õiguskeeles Nõukogude okupatsiooni esimestel kümnenditel koondnimetus, mille alla oleksid mahtunud nii kogudused kui ka koguduse moodustamiseks liiga väikese liikmeskonnaga usklike ühendused (toonases õiguskeeles vastavalt usuühing ja usklike grupp). Religiooniõiguse uuendamisel võeti 1977. aastal selles tähenduses kasutusele termin „usukoondis”, mis fikseeriti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluses. Sõna kadus taas käibelt suvel 1990 koos eelnimetatud seadluse tühistamisega.