Vanimad upanišadid on loodud I at keskpaiku e.m.a, seega ligilähedaselt budismi ja džainismi tekkimisega samaaegselt. Traditsiooniliselt räägitakse 108 upanišadist, millest 12 peetakse peamisteks. Nimetus ise tuleneb indialaste traditsioonilisest õppimisviisist, kus õpilased istuvad maas õpetaja jalge ees. Upanišadid käsitlevad ennekõike filosoofilisi teemasid, mis rõhutavad inimese isikliku tunnetuse ja mõistmise tähtsust. Upanišadides ilmub ka idee isikulisest hingest (aatman), mis tiirleb ümbersünniahelas (sansaara) vastavalt teo ja tagajärje (karma) seadusele, ning mille eesmärk on vabanemise (mokša) saavutamine maailmavaimuga (brahman) üksolemise äratundmise läbi. Vt ka aatman, aranjakad, braahmanad, brahman, karma, mokša, sansaara, veedad.