Universalism lähtub eeldusest, et armastav Jumal ei saa lasta kellelgi hukkuda ja seetõttu päästetakse kõik inimesed. Neid, kes pole oma patte kahetsenud või on usust lahti öelnud, võidakse küll surmajärgselt karistada, kuid see karistus pole igavene. Universalistlikke arusaamu esines juba varakristlike teoloogide, näiteks Origenese (u 185 – 254) teoloogias, samuti kristlikus müstikas, kus räägiti üleüldisest pääsemisest apokatastaasi mõiste kaudu. Universalism hakkas valgustusajastu mõjul 18. sajandi teisel poolel levima laialdaselt Ameerika Ühendriikides, kus asutati eraldi universalistlikke kirikuid. Universalismi ja unitarismi koosmõjus on omakorda tekkinud usuliikumine, mida tuntakse unitaarse universalismi nime all.
