unio mystica

Erialasõnastikud

ID 742079 Viimati muudetud 09.01.2026

мистический союз

müstiline hinge Jumalaga ühinemise kogemus, mis lühiajaliselt haarab inimest tervikuna ülima emotsionaalse ja/või intellektuaalse intensiivsusega

Hea teada

Unio mystica kui roomakatoliikliku teoloogia termin võeti esmalt kasutusele 13. sajandil, tähistamaks müstilise teekonna (via mystica) ülimat tippu. Unio mystica’le eelneb alati pikk ettevalmistav teekond, mille astmeid klassikaliselt kirjeldatakse kui puhastumist (purgatio), valgustumist (illuminatio) ja ühinemist (unitio). Selle teekonna jooksul jõuab inimene maistest asjadest eemaldudes, palvetades ja Pühakirja üle kontempleerides üha sügavama jumalatundmiseni. Ometi on unio mystica erikogemus, mida ei saa saavutada kuitahes suure pingutusega, vaid see on Jumala algatusel sündiv ühendus, mil hing tõmmatakse transtsendentsesse Jumalasse või laskub Jumal inimese hinge. See kogemus on kirjeldatav kui hetkeline ligilähedane osasaamine sellest õndsast jumalakaemusest (visio beatifica), mis saab osaks pühadele taevas. Reformatsioon tõi kaasa unio mystica mõiste ümbermõtestamise, nii et sellest hakati rääkima mitte kui ekstaatilisest lühiajalisest kogemusest, vaid kui usu läbi Kristuses elamisest. Siiski on protestantlikke müstikuid, kes kirjeldavad enda müstilist kogemust klassikalise unio mystica mõiste valguses. Unio mystica’st on saanud ka usundiloo termin, mida rakendatakse jumalikuga ühekssaamise kogemuste kohta mis tahes religiooni raames.