pärast neljandat kutiikula vahetust muutub mesilase vastne sirgvaglaks ja pöördub peaga kärjekannu ava poole. Samal hetkel avaneb tal kesksooles klapp ja mesilase vastne väljutab esimest korda ekskremente. Pärast seda hakkab ta moodustama kookonit. Väljaheited jäävad kookoni alla. Väljaheidete ja mesilase vahele jääb kookoni kest, mis takistab hiljem väljaheidete segunemist sinna pandava meega või suiraga. Täiskasvanud mesilasel kogunevad väljaheited jämesoolde, mis on võimeline mahutama kuni 50 mg seedejätteid. Jämesoole eesosas paiknevad rektaalnäärmed, mille kaudu toimub aktiivne vee imandumine seedejätetest. Vee imandumise tagajärjel seedejätete mass tiheneb ja jämesool talveperioodil ei täitu nii kiiresti. Rektaalnäärmed eritavad jämesoolde fermenti katalaas, mis takistab seedejätete roiskumist. Seedejätted väljutatakse kehast pärakuava kaudu, tavaliselt lennu ajal. Mesilaste väljaheited on kollase kuni ookerkollase värvusega ning väga raskesti mahapestavad heledamatelt riideesemetelt.