Fonoloogilised tooniaktsendid seostatakse meetriliselt tugevate ehk prominentsete silpidega, kus toimuvad kõige olulisemad intonatsioonilised muutused lausungis (nt H*+L märgib kohta, kus rõhulise silbiga on seotud kõrge toon, millele järgneb madal toon). Tooniaktsent võib koosneda kas ühest või kahest toonist.
