et

tiivad

1 mitmus

Erialasõnastikud

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 594443 Viimati muudetud 24.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond bioloogia
  • lendamisorganid loomadel . Putukate tiivad on arenenud rindmiku väliskatte kurdudest. Selgroogsete loomade (lindudel ja imetajaist käsitiivalistel ) tiivad on muundunud eesjäsemed

Mesindusleksikon

ID 481358 Viimati muudetud 24.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • mesilaste lendamisorganid
Hea teada
  • Mesilasel on kaks paari kilejaid tiibu: esitiivad ja tagatiivad. Esitiivad on tavaliselt suuremad ja katavad seljal rahulikus olekus tagatiibu. Lennu ajal ühendatakse ees- ja tagatiib tagatiiva haagikeste ja esitiiva kurrukese abil. Haagikeste arv tagatiiva eesservas varieerub 13–29 vahel ja sõltub suurel määral mesilasrassist. Kui mesilane surub esitiivad vastu keha, haakuvad tagatiivad esitiibadest lahti. Tarust välja lendav mesilane teeb keskmiselt 237 tiivalööki sekundis, tarru tagasipöörduv aga 250 lööki. Tugeva vastutuule korral tiivalöökide sagedus võib tõusta kuni 274-ni. Tigeda mesilase tiivad teevad kuni 285 lööki sekundis, millest ka mõnevõrra kõrgem heli. Taru ventileeriva mesilase tiivad teevad 216 lööki sekundis. Viljastatud mesilasema tiivalöökide sagedus on 226, viljatamata emal aga 253 lööki sekundis. Isamesilase tiib teeb keskmiselt 207 lööki sekundis.
  • Töömesilase esitiiva keskmine pikkus on 9,25 mm, laius 3,10 mm. Mesilasema esitiiva keskmiseks pikkuseks on 9,5 mm, laius 3,25 mm. Isamesilase esitiib on 11,5 mm pikk ja 3,85 mm lai. Tiibade kogupindala varieerub 45–54 ruutmillimeetri vahel. Maksimaalselt on mesilase tiiva ühe ruutmillimeetri tõstejõud 1,6–1,8 milligrammi.
Flügel

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...