Nimetus tuleneb vanarooma usundist, kus templum oli koht, kuhu oli välk löönud ja mis ümbritseti taraga ning kuulutati pühaks. Algul üldse koht, kus viidi läbi riitusi ja mis oli seotud tabudega. Lähis-Idas oli varajasim templitüüp ziqurat ehk astmiktorn, millest tuntuim on Etemenanki ehk nn Paabeli torn. Templi põhiosad olid eesõu, pikihoone ja püha paik. Indoeuroopa rahvastel oli esialgu pühamuks mõni salu, mägi, koobas, seejärel õpiti Vahemere ääres ja Iraanis Lähis-Ida eeskujul ehitama kultushooneid. Tempel oli piirkonna kultuslik, kultuuriline ja majanduslik keskus. Vt ka kirik, mošee, pagood, püha, riitus, sünagoog, tabu.
