Sügiseste põhiliste töödega, nagu pesade koondamine ja täiendussöötmine, peaks üldiselt lõpule jõudma septembrikuu keskpaigaks. Siis on õige aeg ka pesade lõplikuks koondamiseks. Lõpliku koondamise eesmärk on eemaldada pesast söödakärjed, kus on vähe (1 kg) sööta. Välja võetakse ka kõik poolest saadik üles ehitatud või muidu rikutud kärjed. Viimased haudmeraamid (külma pesa puhul) paigutatakse lennuava kohale, sest mesilaste talvekobar moodustub üldreeglina viimastele haudmeraamidele just lennuava kohale. Olgu siinkohal veelkord rõhutatud, et pesa keskele jääks 4–5 kärge, milles on varem üles kasvataud vähemalt 4 põlvkonda mesilasi. Peale pesa lõplikku koondamist tuleb ka lennuava laiust reguleerida. Kuna mesilased vajavad talvelgi õhku, võib tugevate perede lennuava jätta avatuks, arvestades 1 cm iga pesas oleva kärje kohta. Nõrgematel peredel võib lennuava jätta avatuks arvestusega, mitte vähem, kui 0,5 cm iga pesas oleva kärje kohta. Lamavtarudes tuleb otsamatid nihutada vahelauast 3–4 cm eemale, et tagada parem õhu liikumine ja sellega vältida hallituse teket taru tagaseinas ja nurkades. Otsamattide alla, taru põhjale võib asetada paar liistu, et ka mati alt toimuks ventilatsioon. Ventilatsioonirestita põhjadega korpustarudel tuleb alumise korpuse tagakülge veidi kergitada ja asetada korpuse ja põhja vahele paar tuletikku. Kui tarudel puudub nn hiiresiiber, tuleb lennuavade ette kinnitada traatvõrk, et takistada hiirte tarru tungimist. Selleks sobib traatvõrk, mille silma suuruseks on 0,8×0,8 või 1,0×1,0 cm. Lindude, eriti tihaste ründe vältimiseks tuleb novembrikuus taru esiseinad kaitsta võrguga. Võrk tuleb kinnitada taru esiseina külge selliselt, et see jääks lennuava kohal vähemalt 10 cm taru seinast kaugemale.
