Õitseb mais-juunis 10–12 päeva. Õied lõhnavad, lillad, sinised, violetsed või valged, mis on koondunud 10–20 cm pikkustesse püramiidjatesse kobaratesse. Õietolm vahakollane. Meetaimena võib sirelit käsitleda vaid tinglikult, sest sügava õiekarika (8–10 mm) tõttu ei ole nektar sealt mesilastele kättesaadav. Väga soodsate ilmade korral aga eritab sirel nektarit niivõrd intensiivselt, et see muutub mesilastele kättesaadavaks. Paraku juhtub seda Eesti kliimas väga harva. Sagedamini kasutavad mesilased sireliõitest nektari kättesaamiseks kimalaste poolt õiekarika küljele näritud auke. Kasvatatakse parkides ja haljasaladel üksikpõõsastena või elustarades. Peale hariliku sireli kasvatatakse meil parkides ja haljasaladel veel pärsia sirelit, ungari sirelit (peamiselt hekitaimena), karvast sirelit, Wolfi sirelit, himaalaja sirelit, longusõielist sirelit ja jaapani sirelit. Jaapani sireli õied on lühema õiekarikaga, nektar kättesaadavam, mistõttu mesilased külastavad tema õisi meelsasti. Paraku on jaapani sireli õitest õitsemise ajal lenduvad eeterlikud õlid uimastava toimega, mistõttu võime õitel näha tihti vaaruvaid ja just nagu joobes mesilasi.
