Dordrechti sinod kutsuti kokku kalvinistliku ja arminiaanliku teoloogilise koolkonna vaidluse lahendamiseks, lisaks Madalmaade reformeeritud kirikute esindajatele osalesid seal mitmete Saksamaa ja Briti saarte reformeeritud kirikute delegaadid. Sinod mõistis hukka arminianismi, algatas Piibli tõlkimise originaalkeeltest hollandi keelde ja kinnitas kolm dokumenti, mida võib pidada Madalmaade ning mitmete saksa ja inglise keeleruumis tegutsevate reformeeritud kirikute peamisteks usutunnistuskirjadeks. Need olid sinodi otsused ehk Dordrechti kaanonid ning kaks varasemat dokumenti, 1561. aastast pärinev Confessio Belgica ja 1563. aastast pärinev Heidelbergi katekismus.