kooseksisteerivad loogilised ja psühholoogilised seosed, mis loovad süsteemi sellisena, nagu seda kollektiivses teadvuses tajutakse
Hea teada
Diakroonia (diachrony) tähistab suhteid märgisüsteemi selliste elementide vahel, mis üksteist ajas asendavad, st eksisteerivad eriaegselt. Diakroonne lähenemine uurib süsteemis aja jooksul toimuvaid muutusi. Sünkroonia (synchrony) ehk samaaegsus tähistab kooseksisteerivaid loogilisi ja psühholoogilisi seoseid, mis loovad süsteemi sellisena, nagu seda kollektiivses teadvuses tajutakse. F. de Saussure defineeris diakroonia ja sünkroonia metodoloogiliselt: uuritakse kas keele muutumist (diakroonne ehk ajalooline lingvistika) või keele mingit seisundit (sünkroonne ehk staatiline lingvistika).
Kuid et paremini välja tuua vastandust ja ristumist kahe nähtusevalla vahel, mis käivad sama objekti kohta, eelistame rääkida sünkroonsest ja diakroonsest keeleteadusest . Sünkroonne on kõik see, mis on seotud meie teaduse staatilise aspektiga, diakroonne aga kõik see, mis puudutab arenguid. Samuti hakkavad sünkroonia ja diakroonia tähistama vastavalt keele seisundit ja evolutsiooni faasi.
