Mesilastel täidavad süljenäärmete ülesannet paaris ülalõuanäärmed, mis avanevad mesilase suuavasse. Ülalõuanäärmed on paremini arenenud mesilasemal ja töömesilastel, isamesilastel vähem arenenud. Töömesilaste ülalõuanäärmete eritis on ka üheks toitepiima koostisosaks. Ülalõuanäärmete sekreedil on vaha lahustav toime. Mesilasema ülalõuanääre toodab feromooni, mis on vajalik pere kooshoidmiseks. On nimetatud ka „emaaineks”. Neelupealne nääre on samuti paarisnääre, mis paikneb peaajust eespool ja mille avad suubuvad neelu. Neelupealsed näärmed on arenenud eeskätt töömesilastel. Maksimaalse suuruse saavutavad neelupealsed näärmed töömesilase 15. elupäevaks, kui peres on maksimaalne hulk avashauet. Noorte mesilaste neelupealsete näärmete sekreet kuulub toitepiima koostisse. Vanemate töömesilaste neelupealsete näärmete sekreet sisaldab enim fermente, mis on vajalikud nektari ümbertöötamisel meeks. Nimetatud näärmete tegevus intensiivistub, kui mesilased tarvitavad rohkem õietolmu. Kuklanääre on paaritu nääre, mis paikneb mesilase peaosas, ajust tagapool. On arenenud emal ja töömesilastel. Suubub mesilase alalõuga ja mille sekreeti kasutab mesilane keha kitiinosade määrimiseks. Rindmikunäärmed paiknevad mesilase rindkeres, ülevalpool söögitoru. On arenenud kõikidel isenditel. Rindmikunäärme sekreet aktiveerib fermente kesksooles.
