Suure neljapäeva keskseks teemaks on püha õhtusöömaaeg. Viimasel paasasöömaajal koos jüngritega seostas Jeesus ühise karika ja ühise leivamurdmise oma liha ja vere osadusega, seades nii aluse armulaua traditsioonile. Paljudes kirikutes kuulub suure neljapäeva teenistusse kogudeseliikmete rituaalne jalgade pesemine Jeesuse eeskujul, kes pesi sel õhtul jüngrite jalgu (Jh 13:1–16) ja andis neile armastuse käsu (Jh 13:34). Teenistuse lõpul eemaldatakse altarilt tekstiilid ja esemed ning see jääb nii ülestõusmispühade teenistuseni, sümboliseerimaks Jeesuse kannatusi, alandust ja surma. Õigeusu kirikus on enamasti hommikul õhtuteenistusena algav liturgia, õhtul või järgneval ööl suure reede hommikuteenistus (12 kannatusevangeeliumi teenistus). Suure neljapäeva jumalateenistusega algab kolmepäevane püha (Triduum pascale), mis väljendab Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
