Suitsutamiseks jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutatakse metallnõud, kuhu asetatakse hõõguvad söed või aeglaselt põlev süütetablett, selle peale aga lõhnaaine, enamasti viiruk, mis eritab põlemisel aromaatset suitsu. Enamasti on kasutusel augulise kaanega suitsutid, kuid leidub ka täiesti avatud, ilma kaaneta suitsuteid. Suurem osa suitsuteid on varustatud kettidega, mis võimaldavad neid jumalateenistusel hõlpsalt ja turvaliselt liigutada, sh suitsutamise ajal õhus heljutada, soodustades sellega põlemist ja suitsu eraldumist.
