Vatikani II kirikukogu liturgiareformi tulemusel on aastast 1970 roomakatoliku kalendri tähtpäevadel kolm järku: suurpühad, pühad ja mälestuspäevad. Suurpühade keskmes on mõni eriliselt tähtis usutõde või -sündmus või eriliselt oluline pühak. Kui kirikukalendris satuvad samale päevale suurpüha ja mõni madalama järgu tähtpäev, tähistatakse suurpüha. Suurpühad on tähtsamad ka pühapäevadest, mis on muidu pühadest ja mälestuspäevadest olulisemal kohal. Erandiks on paastuaja, ülestõusmisaja, advendiaja ja jõuluaja pühapäevad – kui nendel aegadel satub mõni suurpüha pühapäevale, siis pühitsetakse seda järgmisel võimalikul päeval. Suurpühad on ka kõik ülestõusmisoktaavi kaheksa päeva. Iga suurpüha alustatakse selle eelõhtul peetava vespriga ja lõpetatakse samuti vespriga. Mõne suurpüha juurde kuulub ka vigiilia.
