Õitseb juunis-juulis. Õied roosad või karmiinpunased, üksikult või 4-kaupa õieraagudel. Õieraod karvased, kandelehed paiknevad keskosas või veidi kõrgemal. Nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus kuni 20 kg/ha. Kasvab rabades soodes, siirdesoodes ja rabametsades. Peale hariliku jõhvika kasvab Eestis hajusalt veel väike jõhvikas (Oxycoccus microcarpus Turscz. Ex. Rupr.), mis erineb harilikust jõhvikast lühemate ja kitsamate lehtede, paljaste õieraokeste ja kandelehtede paiknemise poolest. Väikesel jõhvikal paiknevad kandelehed allpool õierao keskpaika. Õitsema hakkab harilikust jõhvikast 7–10 päeva varem. Viljad tunduvalt väiksemad, kui harilikul jõhvikal. Jõhvika marjad on tervist kosutavad, tema mahl parandab kõrge palaviku korral enesetunnet, suhkruga või meega magustatud jõhvikamarjad alandavad vererõhku.