Enam kui poolest miljonist kirjamärgist koosnev tekst hõlmab kogu Hiina tollase ajaloo alates müütilistest valitsejatest kuni teose kirjutamise ajani, s.t Hani dünastia valitsemisaja (206 e.m.a – 220 m.a.j) alguseni, samuti tollase Hiina ja selle naabermaade kirjeldusi, tähtsate isikute sugupuid ja elulugusid ning kronoloogilisi tabeleid. "Ajaloo ülestähendused" koosneb 130 peatükist, mis on koondatud viide raamatusse. Esimene raamat, "Põhilised ülestähendused" (hn benji), sisaldab dünastiate ja valitsejate kroonikaid kogu tollal tuntud Hiina ajaloo kohta. Teise, "Tabelid" (hn biao), on koondatud kronoloogilised tabelid kogu Ida-Zhou (841–221 e.m.a), Qini (221–206 e.m.a) ja varajase Hani ajastu kuningate, vürstide ja suurnike ning nende suguvõsade kohta; see on Hiina vanema ajaloo dateerimise üks tähtsamaid allikaid. Kolmas, "Kirjad" (hn shu), kirjeldab Hani keisririigi ja naaberalade ajalugu, geograafiat, rahvaid, kombeid jne. Neljandast, "Suguvõsad" (hn shijia), leiame Vana-Hiina mõjukate aristokraatlike suguvõsade (sh Konfutsiuse) sugupuud ja nende tähtsamate esindajate elulood. Viies ja viimane, "Elulood" (hn liezhuan), sisaldab ajaloos tuntud isikute – õpetlaste, riigimeeste, rändurite jt – elulugusid. Teose viimane peatükk esitab Sima Qiani lõppsõna ja hinnangud. "Ajaloo ülestähendused" sai Hiinas ajalookirjanduse näidistekstiks, mida jäljendasid hilisemad kroonikad. Järgnevate dünastiate ajaloolased on kirjutanud sellele hulgaliselt kommentaare.
