Arvatakse, et Bhāvanākrama kirjutamise ajendiks oli 792–794 Samje kloostris toimunud kuulus debatt, kus Kamalašīla võitis äkilise virgumise teed kuulutanud hiina munga Hvašangi (tb hva shang). Teoses antakse suutrate väidetele tuginedes mahajaana bodhisattvatee astmete kokkuvõtlik esitus koos üksikasjalike näpunäidetega meeleharjutusteks. Bhāvanākrama tekst koosneb kolmest osast, millest 1. ja 3. on säilinud ka sanskritikeelsena, 2. osa vaid tiibetikeelses tõlkes. Teos on tiibeti budismis oluline ja laialt kasutatav ka tänapäeval. XIV dalai-laama Tendzin Gjatso (vt dalai-laama) on oma avalikud loengud sageli üles ehitanud Bhāvanākrama selgitustele.