semiootilisi süsteeme haarav kommunikatiivne ehk tähendusruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla, ja mille iseloomustavaiks osadeks on piir, tuum ja perifeeria
Hea teada
Semiosfääri mõistet kasutatakse semiootikas nii objektkeele (semiosfäär kui nähtus, mida semiootika uurib) kui ka metakeele (semiosfäär kui mudel, mille abil semiootilisi nähtusi uurida) tähenduses.
Semiootilist universumit võib vaadelda kui üksiktekstide ja üksteisele suletud keelte kogumit. Niisugusel juhul näeb kogu ehitis välja üksiktellistest laotuna. Viljakam tundub siiski vastupidine lähenemisviis: kogu semiootilist ruumi võib käsitada ühtse mehhanismina (või isegi organismina). Sel juhul ei ole esmane mitte üks või teine ehituskivi, vaid "suur süsteem", mida nimetatakse semiosfääriks. Semiosfäär on see semiootiline ruum, millest väljaspool on semiosis'e olemasolugi võimatu.
