Enesesalgamine on üks kristliku eluviisi aluspõhimõtteid, mille Jeesus Kristus kehtestas oma jüngritele (Mt 16:24; Mk 8:34; Lk 9:23). Ennast ehk oma mina salgav inimene loobub keskendumisest vaid iseendale ja oma kitsastele eesmärkidele, ta keskendub Jumalale, tema eesmärkide elluviimisele ja seeläbi ligimeste teenimisele. Kui see toob kaasa kannatusi ja raskusi, siis kristlane talub neid, kuid enesepiinamine ehk kannatuste sihilik otsimine ei kuulu kristliku enesesalgamise juurde. Samuti eeldab õige enesesalgamine vaba tahet ja arusaamist oma teguviisi eesmärkidest ega tohiks muutuda pimedaks orjalikkuseks.
