Sõltuvalt ilmastikust võib korjeperiood alata juba aprilli II pooles punapaju õitsemisega. Punapajule järgneb peaaegu vahetult raagremmelgas. Soodsate ilmastikutingimuste korral võivad tugevad mesilaspered raagremmelga õitsemise ajal tarru tuua 2–3 kg nektarit päevas. Kevadine korjeperiood lõpeb suure läätspuu õitsemisega. Suvine korjeperiood algab ajaliselt tavaliselt juunikuu II dekaadil, kui õitsema hakkavad vaarikad, valge ristik ja teised suvised korjetaimed. Perioodi juunikuu keskpaigast kuni juulikuu lõpuni loetakse ka peakorje perioodiks. Sõltuvalt kohalikust taimkattest (korjetaimede esinemisest), toovad tugevad pered sellel perioodil tarru 3–9 kg nektarit päevas. Augustikuus hakkavad õitsema sügisesed korjetaimed nagu kanarbik, kuldvits jt. Sügis-suvine korjeperiood võib kesta kuni septembrikuu lõpuni, mõnikord ka kauem. Sõltuvalt paikkonnast võib hilissuvine või sügissuvine korjeperiood olla ka peakorje perioodiks. Näiteks Kanada mõnedes piirkondades saadaksegi peamine meesaak kuldvitsalt. Paikkondades, kus ei ole kanarbikku ega teisi sügisesi korjetaimi lõpeb korjeperiood juba juuli lõpus.
