üldjuhul proosatekstilise kirikulaulu esituspraktika, milles laulavad vaheldumisi kaks vokaalüksust, enamasti kaks koori
Это интересно
On väga oluline teha vahet nimisõnal "antifoon" ja omadussõnal "antifooniline". Tänases mõistepraktikas on need kahjuks lootusetult sassis. Läänekiriklikus käsitluses on antifoon on konkreetne muusikaline kompositsioon. Omadussõna "antifooniline" kirjeldab ettekandepraktikat sarnaselt tegusõnale "responsoorne". Antifooniline laulmine ei pruugi alati antifooni sisaldada.
Antifooniga psalmi tervikvorm oleks siis järgmine [---]: (1) Kantor intoneerib antifooni ja koorilauljad (ning soovi korral ka kogudus) liituvad alates tärnist. (2) Järgneb antifonaalne [antifooniline] psalmoodia, milles peab alati olema kaks teineteisega võrdsetel alustel vastastikku laulvat kooslust. Üheks koosluseks võib olla kas koor, osa sellest või üksik kantor.
