Nimetuse süsivesikud võttis kasutusele 1844. a C. Schmidt. Süsivesikud liigitatakse monosahhariidideks, polüsahhariidideks, oligosahhariidideks ja heteroglükosiidideks. Kõiki monosahhariide ja madalamaid disahhariide nimetatakse igapäevaelus suhkruteks (vt ka suhkur). Enamik suhkruid on valged kristallilised, mõned ka amorfsed või mikrokristallilised ained. Kõigist orgaanilistest ühenditest on süsivesikud looduses kõige rohkem esindatud, moodustades üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. Süsivesikud on kõigi heterotroofsete organismide energiaallikas ja energeetiline varuaine. Inimene saab süsivesikuid peamiselt teraviljasaadustest, kartulist, puuviljast, meest ja teistest toiduainetest ning tööstuslikult toodetavatest suhkrutest. Organism omastab suhkruid monosahhariidide (glükoosi ja fruktoosi) kujul.
