(keeletüpoloogias:) keel, milles sõnadevahelisi süntaktilisi suhteid väljendavad eeskätt sõna koostisosad (muutelõpud, tuletusliited vm), mitte abisõnad ja sõnade järjekord (nt eesti keel, soome keel)
Mõlemad ühendis olevad sõnad käänduvad ja neil võib olla rööpvorme. Siin on esitatud kõige tavalisemad vormid. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.
