Ladina kirik on see osa katoliku kirikust, mida enamasti viimasega seostatakse – Lääne-Rooma riigi aladel ladina kultuuri-, keele- ja õigusruumis välja kujunenud kirik, mille liturgiline keel oli sajandeid ladina keel ja mille peamine liturgiline traditsioon on tänaseni Rooma riitus. Ladina kirik pani aluse kõigile neile kristluse harudele, mida nimetatakse tervikuna läänekirikuks, olles tänaseni ise selle suurim haru. Ladina kirikul ei ole eraldi kirikupead (erinevalt idakatoliku kirikutest), see allub otse Rooma piiskopile ehk paavstile, kes on ühtlasi kogu katoliku kiriku pea. Ladina kiriku vaimse ja administratiivse keskuse järgi nimetatakse seda ka Rooma kirikuks, samuti roomakatoliku kirikuks, et eristada seda katoliku kiriku koosseisu kuuluvast 23 idakatoliku kirikust. Samas võib roomakatoliku kirik tähendada ka katoliku kirikut tervikuna.
