Valgesse riietamine oli juba algkristlik tava: paasaööl ristitavad võtsid seljast kõik riided ja said pärast ristimist valge rüü, mida pidid kandma 8 päeva. Valgesse riietamise riitus pärast ristimist on tänini jõus õigeusu ja katoliku kirikus. Ristimisrüü sarnaneb albaga ning mõnel pool seda nii ka nimetatakse. Valge rõivas sümboliseerib Kristuse antud puhtust, ristimises saadud uut elu ja lunastatute igavest rõõmu (vt Ilm 3:5), õigeusu pärimuses ka kirkusest rüüd, millest Aadam pattu langemisega ilma jäi. Valgeid riideid kandes astuvad ristitavad vette nt baptistide ja teiste niisuguste uskkondade ristimistalitusel, kus kehtib arusaam, et usu kaudu uuesti sündinuna on inimene saanud Jumala lapseks juba enne ristimist.
