märgitüüp tõlgendi suhtes, mille puhul esitis esitab tõlgendile teatud kvaliteediga objekti kui võimalikku
Hea teada
Adum (rheme, ka rhema, seme), nending (dicent, dicisign, ka pheme) ja argument (argument, ka delome) on märgi tüübid tõlgendi suhtes. See eristus on vastavalt mõiste (predikaadi), väite (propositsiooni, konstateeringu, fakti) ja põhjenduse (argumendi, järelduse) eristuse üldistus. Adumi puhul esitab esitis tõlgendile teatud kvaliteediga objekti kui võimalikku, nendingu puhul esitab ta objekti kui tegelikku, argumendi puhul kui reeglipärast, põhjendatut. Jaotus pärineb C. Peirce’ilt. Vt ka märgi tüübid esitise suhtes — toon, tooken, tüüp, samuti märgi tüübid objekti suhtes — ikoon, indeks, sümbol.
Adum on märgi ja tõlgendi vahelise suhte väljendajana vaid oletatav; see on avatud võimalikkus väga väikese tõeväärtusega. Adum esineb tõlgendis võimalusena (näiteks mõiste).
