Äratusliikumised saavad reeglina alguse vastureaktsioonina tardununa tajutud kristlusele, kõnetades inimesi isiklikul tasandil. Mõnikord panevad need pikemas perspektiivis aluse uue konfessiooni sünnile (nt metodistid, nelipühilased) või toimivad vaimuelu uuendava vooluna olemasoleva kirikliku struktuuri sees. 18.–19. sajandi angloameerika kristlust iseloomustasid kolm suurt evangeelset ärkamist (great awakening). Pikaajalise mõjuga äratusliikumiseks reformatsioonijärgses Eestis kujunes 18. sajandil alguse saanud hernhuutlus.
