Teadlaste seas puudub nüüdisajal konsensus, kas ja millal on üldse mõistlik „ususõja“ terminit kasutada, sest ka usuliselt põhjendatud sõdades on olulisel kohal poliitilised ja majanduslikud huvid, samuti on usk või religioon ise väga laia tähendusväljaga. Enamasti on ususõdadeks liigitatud sõjad, kus eesmärk on oma usuvendade kaitsmine, teist usku inimeste oma usku pööramine, oma usu mõjuvõimu kindlustamine või teise usu mõjuvõimu kasvu pidurdamine. Lääne kristlikus kultuuriruumis on klassikaliselt ususõdadeks peetud nt paganate ja muslimite vastu suunatud keskaegseid ristisõdu ning protestantlike ja katoliiklike valitsejate vahel peetud arvukaid sõdu 16.–17. sajandil, mis tipnesid kolmekümneaastase sõjaga (1618–1648).