Kirikuregister võib eksisteerida eraldi riikliku registrina või olla osa suuremast riiklikust registrist, seda peab usuasjade eest vastutav ametkond või volitatud registripidaja eesmärgiga omada ülevaadet riigis tegutsevatest usulistest ühendustest. Nüüdisajal on kirikuregister enamasti vaid kõnekeelne või lühendatud nimetus, sest register sisaldab ka näiteks mittekristlikke organisatsioone, seega kasutatakse enamasti usuliste ühenduste või organisatsioonide registri nimetust. Ka Eestis on selle ametlik nimi usuliste ühenduste register ning see moodustab osa mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, mida peavad maakohtute registriosakonnad.
