Suviraps on mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlikum, kui taliraps, mistõttu on ta ka laiemalt levinud. Suvirapsi kasvatatakse peamiselt õlikultuurina, aga ka siloks, haljassöödaks ja herne tugikultuurina. Suvirapsi lehed on kaetud karedate karvakestega. Suviraps hakkab õitsema juulis. Õied kollased, neljatised, kobarataolistes õisikutes, mis paiknevad õisikute varre või varreharude tipus. Tolmleb peamiselt mesilaste ja teiste putukate abil. Mesilased koguvad rapsiõitelt nii nektarit kui ka õietolmu. Õietolm on sidrunkollane. Suuremat saaki annavad rapsipõllud, mis õitsevad juuli lõpupoole või augustis. Suvirapsi õied avanevad kella 7–8 vahel ja sulguvad 17–18 paiku. Üks õis õitseb keskmiselt kaks ööpäeva. Tolmukad närtsivad tavaliselt juba õitsemise teisel päeval. Viljastamata õied avanevad osaliselt ka veel kolmandal õitsemise päeval. Üks rapsiõis eritab, sõltuvalt õitsemise ajast, õie asukohast taimel ja väetamisest 0,3–0,9 mg nektarit, mille suhkrusisaldus on 12–14%. Raps reageerib hästi väetistele ning tugevama väetamise korral suureneb nii nektari hulk kui ka selle suhkrusisaldus. Keskmiseks meeproduktiivsuseks loetakse 50 kg/ha.
