Rooma riitus määrab missa, sakramentide ja sakramentaalide pühitsemise, kirikupühade tähistamise ning tunnipalvuste korra. Riituse ajalugu jaguneb kolme perioodi: (1) algselt Rooma linnas kujunenud ladinakeelne riitus levis hilisantiigi lõpus ja keskajal (6.–7. saj) kogu läänekirikus; selle kõrval säilisid ka mõned muud katoliku riitused, näiteks Ambrosiuse ja Mosaraabia riitus; (2) Trento kirikukogul (1545–1563) ühtlustati liturgiakord ehk Missale Romanum ja 1570. aastal kehtestati nn Trento liturgia, mille viimane redaktsioon pärineb 1962. aastast; (3) Vatikani II kirikukogu (1962–1965) uuenduste tulemusel tõlgiti liturgia rahvakeeltesse ja 1970. aastal kehtestati uus missakord (Ordo Missae) ja missaal (Novum Missale Romanum). Paralleelselt jätkuva liturgiauuendusega on eriloa alusel lubatud kasutada ka 1962. aasta missakorda. 20. sajandil on Rooma riitus võetud eeskujuks ka protestantlike kõrgkiriklike liturgiate puhul.
