Keerispeamesi on hele, roheka varjundiga, tugeva meeldiva lõhna ja maitsega. Seda hinnatakse samaväärseks pärnameega. Kristalliseerumisel annab valge, peenekristallilise valge, pehme tainataolise massi, mida saab kasutada võidemeena ilma täiendava töötlemiseta. Saab kasutada ka juuretisena teistelt taimeliikidelt pärit meest võidemee valmistamisel. Viljakatel muldadel eritab keerispea rohkesti nektarit ja see kestab kogu päeva, kuid kõige intensiivsem nektarieritus toimub keskpäeval. Ka eritavad küllaldaselt nektarit augustis õitsevad taimed, mistõttu on teda sobiv külvata hilissuvise korje täienduseks. Vähem viljakatel ja rasketel savimuldadel edeneb keerispea halvasti ning eritab vähe nektarit. Vähem eritavad nektarit ka hilisemad külvid. Seemned on 2–2,5 mm pikad, pruunid kortsulised. Peksmisel vabanevad halvasti õietuppedest. Seemet võib saada hektarilt kuni 300 kg. Keerispead võib külvata väga erinevatel aegadel, alates varakevadest kuni juulikuuni. Külvisenormiks on hajuskülvis 10–12 kg seemet hektarile. Paremaid tulemusi on saadud laiarealise (45 cm) külvi korral. Laiarealise külvi korral tuleb reavahesid 1–2 korda vahelt harida. Laiarealise külvi korral on seemnekulu hektarile 6–8 kg. Seeme külvatakse 1–2,5 cm sügavusele. Väga hästi kasvab külviaastal ka koos punase ristikuga.
