et

punane ristik

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 10.08.2026

Tähendused

niitudel kasvav kolmetiste lehtede ja tumeroosade õitega rohttaim
Sünonüümid

Tõlkevasted

Hea teada
et
Aasristik (punane ristik) on Taani rahvuslill.

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 706671 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond põllukultuuridsüstemaatiline botaanika
  • ristik, van. nimetus a-hein, murdeti ka härjapea (Trifolium), ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond liblikõieliste a-st ... Lehed on enamasti kolmetised, õied paiknevad pms. nutitaolistes, harvemini kobarjais või sarikjais õisikuis, vili on a. 1-2, harva 3-6 seemnega raskesti avanev kaun. Eestis kasvab looduslikult 11 liiki a-t, neist on mitmeaastased punane ehk a. (T. pratense), roosa ehk rootsi a. (T. hybridum) ... Eestis looduslikel rohumaadel kasvav aas- ehk punane a. (nn. metsik a.) on valdavalt madalakasvuline ja õitseb vara, temast aretatud, kultuurtaimena kasvatatavat punast a-t peetakse mõne käsitluse järgi iseseisvaks liigiks T.sativum. Ta on 50-100 cm kõrguste püstiste ja tõusvate vartega leherohke lubjalembene puhmikuline lühipäevataim, kaunas 1-2 seemet. a. kaht punase a-u alamliiki: hilist (ädal ei õitse) ja varajast (õitseb 2-3 nädalat hilisest varem, ka ädal õitseb) ... Punane ja roosa a. on kõrgeväärtuslikud söödataimed, neid a. pms. koos kõrreliste heintaimedega põldheina- ja niidutaimena ning karjamaal heintaimesegudes. Nad suurendavad mulla huumuse- ja lämmastikuvaru ning on head teravilja ja lina eelviljad.
  • clover - any leguminous fodder plant of the genus Trifolium, having dense flower heads and leaves each consisting of . three leaflets
red clover
trefle violet
Rotklee
puna-apila

Mesindusleksikon

ID 481493 Viimati muudetud 22.06.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
aasristik
Trifolium pratense L.
Wiesenklee
клевер луговой
  • Eestis kõige enam kasvatatav liblikõieline heintaim
Hea teada
  • Peajuur hargneb mullapinna lähedal ja suurem osa juuremassist paikneb künnikihis. Juurekaelast kasvavad välja peavõrse harud, mis tavaliselt arenevad pikkvõrseteks. Varred on 50–90 cm pikad, tihedais taimikuis püstised või tõusvad. Varre või varreharu tipus asetseb õisik ehk nutt. Selles on 50–120 nuti põhjale ilma õieraota kinnituvat õit. Sageli on varre tipus kaks nutti kokku kasvanud. Õitsema hakkab juuni lõpus või juuli algul ja õitsemine kestab kuni 3 nädalat. Õiekroon enamasti kahvatuvioletjas või roosakaspunane, vananedes peaaegu valge või kahavatuvioletjas. Punase ristiku õied eritavad rikkalikult nektarit (meeproduktiivsus kuni 120 kg/ha), kuid sügava õiekarika tõttu (6–10 mm) ei ole see mesilastele kättesaadav. Kättesaddavaks koguseks loetakse Eesti tingimustes 6–12 kg/ha. Tihti kasutavad mesilased nektari kättesaamiseks kimalaste poolt õiekarika küljesse näritud auke. Mesilastele muutub punase ristiku nektar kättesaadavamaks, kui õiekarikas jääb kestvama kevadsuvise põua tingimustes lühemaks. Peale nektari koguvad mesilased punase ristiku õitelt õietolmu, mida seal on rikkalikult. Õietolm on tumepruun.
  • Taim hakkab õitsema tipmistest nuttidest, nendest avanevad kõigepealt alumised õied. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral tõuseb nektarinivoo ja see muutub mesilastele kättesaadavaks, mis võimaldab näiteks üheniiteliselt punaselt ristikult saada kuni 69 kg mett hektari kohta. Kaheniitelisel punasel ristikul on see kogus mõnevõrra väiksem, kuid teisel niitel (ädalal) jällegi suurem. Vili on üheseemneline, harva kaheseemneline kaun. Seeme lapikmunajas 1,7–2,2 mm pikk, ninataoliselt väljaulatuva idujuurega, mille pikkus on umbes pool seemne pikkusest. Seeme on sileda pinnaga, läikiv, kollane kuni tumevioletne. Seeme hakkab idanema juba +2°C juures, kuid areneb aeglaselt. Temperatuuril +10–12° idaneb kiiresti ja tõusmed võivad tärgata juba kahe nädalaga.
  • On vähese põuakindlusega niiskusenõudlik taim, sügisel ja talvel ettetulevad üleujutused lühendavad taime eluiga. Mulla happesuse suhtes tundlik. Eelistab kasvukohana lubjarikkaid või neutraalseid muldi. Taim on isesteriilne, st samalt taimelt pärineva õietolmuga õied ei viljastu, mistõttu vajab tolmlemisel putukate abi.
Seotud
aasristik
Trifolium pratense L.
Wiesenklee
Rot-Klee
клевер луговой

Sõnavormid

Märksõnas on mitu käänduvat osist (muuttüübid: punane 10, ristik 2). Neil võib olla rööpvorme, esitatud on kõige tavalisemad. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.

punane ristik punased ristikud
punase ristiku punaste ristikute
punast ristikut punaseid ristikuid

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...