Eesti parkides on arvukalt puu- ja põõsaliike, mis on tuntud ka korjetaimedena, mis moodustavad omaette korjetaimede rühma, nimetuse all – haljasalade ja parkide korjetaimed. Üldreeglina on parkide rajamisel valitud liigid sellise arvestusega, et seal oleks kogu aeg õitsevaid taimi ja nad pakuksid ka sügisel lehtede kolletamise ajal oma värvidega inimestele naudingut. Parkides kasvavatest puudest ja põõsastest on enam levinud vahtrad, pajud, hobukastan, pihlakad, kuslapuud, enelad, läätspuud, mitmed pärnaliigid, lumimari, magesõstar ja paljud teised väärtuslikud korjetaimed. Pargid jagatakse kahte suurde rühma, milles eristuvad selgelt inimeste poolt rajatud pargid linnades ja asulates. Teise rühma moodustavad nn metspargid, mis on suures enamuses looduslikku päritolu, kuid, mis on inimese poolt korrastatud (rajatud teed, puhkekohad jne) ja tihti rikastatud mitmete liikide juurdeistutamise teel.