Piibliteadustes nimetatakse pseudepigraafideks judaistlikke ja varakristlikke tekste, mis on kirjutatud ajavahemikus 300 eKr – 300 pKr ja mille autoriks on teksti kaalukuse suurendamiseks märgitud mõni autoriteetne (sageli palju varem elanud) isik. Uuema aja piibliuuringute tulemuste põhjal võib pseudepigraafiliseks pidada nii suurt osa Piibli kaanonisse kuuluvaid kui ka apokrüüfilisi raamatuid.
