Proselütism (proselüüt tähendas ajalooliselt juudiusku pöördunut) on misjoni väärastunud vorm, kui usukogukond püüab omale liikmeid meelitamise, äraostmise, heidutamise või mistahes moel surve avaldamisega. Proselütismile võib viia ka kirikute humanitaarabiga manipuleerimine. Siiski ei ole õige võrdsustada misjonitööd proselütismiga, kui inimesed pöörduvad või vahetavad oma konfessionaalset kuuluvust, sest nüüdisaja inimõiguste ja usuvabaduse arusaama kohaselt on igaühel õigus vabalt valida ja vahetada konfessiooni ning indiviidil kui ka usukogukonnal on õigus oma seisukohti avalikult kuulutada. Kirikute Maailmanõukogu kokkulepetes ning kristlike kirikute dialoogides on proselütism selgelt hukka mõistetud. Proselütismi püsiva ohu tõttu, millesse langemine kahjustaks Kristuse evangeeliumi usaldusväärsust, kinnitavad kristlikud kirikud vastastikku – ka roomakatoliku ja õigeusu kirikud – oma loobumist konfessionaalsest võistlusest ja rivaalitsemisest mis tahes kujul ning kiusatusest kutsuda üle liikmeid teistest kristlikest traditsioonidest, kinnitades seevastu soovi edendada oikumeenilist koostööd misjonis.