Rahvusvahelises diplomaatias on levinud traditsioon, et Vatikani suursaadik ehk nuntsius on riiki akrediteeritud diplomaatilise korpuse vanem. Kuna see tekitas probleeme Vatikani diplomaatias Nõukogude Liidu ja selle sõltlasriikide, aga ka mõningate teiste riikidega, kus diplomaatilised suhted olid alles sisseseadmisel (nt Ameerika Ühendriigid), hakati nendesse riikidesse määratud suursaadikuid Vatikani II kirikukogu järel nimetama pronuntsiuseks (täispika nimega: apostlik pronuntsius). Pronuntsiusel olid kõik nuntsiuse õigused, kuid ta ei pretendeerinud diplomaatilise korpuse vanema tiitlile, vaid paigutus diplomaatide hierarhiasse vastavalt oma teenistusstaažile. Johannes Paulus II (ametis 1978–2005) lõpetas 1990. aastate alguses uute pronuntsiuste nimetamise, sellest ajast on kõik Vatikani suursaadikud nuntsiused.