linnusetüüp, mille puhul kaitsesüsteem tugineb kolmest küljest suhteliselt hästi jälgitavatele looduslikele kaitse-eeldustele. Neljandast, nn maapoolsest küljest oli linnuseala eraldatud kunstlikult rajatud kaitseehitistega (valli ja vallikraaviga). Paljudel neemiklinnustel on kaitserajatised jälgitavad siiski ka teistes külgedes. See linnusetüüp moodustab Eestis linnuste üldarvust u 40 protsenti (Tõnisson 2008, 40)
