Vanas Testamendis on prohvetid Jumala tahte vahendajad, eelkõige aga Messia ja tema valitsuse ettekuulutajad. Uues Testamendis mõistetakse prohvetlust vaimuannina, mida kõik taotlema peaksid (1Kr 14:1,5,39). Prohvetluse puhul on tegemist üleloomulike ilmutustega, mida ei saa esile kutsuda inimliku mõistusega ega ka vaid inimliku tarkuse varal õigesti tõlgendada (vrd 2Pt 1:20-21).
