Ajalooliselt anti roomakatoliku kirikus pronuntsiuse tiitel (täispika nimega: apostlik pronuntsius) neile nuntsiuse teenistusastmes diplomaatidele, kes olid samaaegselt kardinalid. Reeglina kardinale nuntsiusteks ei määratud ja suurem osa pronuntsiusi olid seega diplomaadid, kes ei olnud jõudnud oma diplomaatilist missiooni enne kardinaliks nimetamist lõpetada. Vatikani II kirikukogul 1965. aastal anti sellele tiitlile uus sisu.
