Religiooni tekketeooriad võib jagada 3 põhilisse rühma: (1) religioon on inimesele väljastpoolt antud ehk Jumala ilmutus; (2) religioon on inimese avastus; (3) religioon on inimese väljamõeldis ehk leiutis. Vastavalt nendele põhiseisukohtadele kujutab ürgusundi ajalugu endast kas ilmutatud ürgmonoteismi ja sellest äralangemist, üleloomuliku väe avastamist ja vaevalist tundmaõppimist või siis inimese jaoks millegi väärtusliku ja kasuliku leiutamist ja edasiarendamist. Vahetu teave ürgusundist on kaotsi läinud. Kaudset teavet saame arheoloogilise leiumaterjali interpreteerimisest, etnoloogilisest võrdlusest olemasolevate loodususunditega ja võrdleva keeleajaloo ja mütoloogia andmetest. Ürgusundi tekkimisega tegelevad algupärateooriad, mis jagunevad religioonifilosoofilisteks ja kultuuriantropoloogilisteks (etnoloogilisteks). Tänapäeval on kõige enam leidnud tunnustamist seisukoht, et ei ole olemas olnud puhast animatismi, animismi, maagiat, manismi, totemismi jne, vaid et ürgusund oli ühel ajal animatistlik, animistlik, maagiline, manistlik, totemistlik. Rõhuasetused võisid muidugi kultuuriti ja periooditi erineda. Ei ole välistatud ka see, et ürgusundis võis eksisteerida ürgmonoteistlikke kujutlusi.
