Prefatsioon kui kiituspalve on judaistliku söömaaja tänupalve eeskujul pidulikult esitatud tänu ja kiitus Jumalale tema tegude eest. See algab pöördumisega Jumal Isa poole sõnadega „tõesti see on õige ja hea ...” (vere dignum et iustum est ...), seejärel kõneletakse Jumala päästmistööst, mida ta on teinud Kristuses ning ikka veel teeb, ning lõpetuseks ühinetakse kõigi pühadega ja inglitega ühiseks suureks Jumala ülistuseks „püha, püha, püha ...” (sanctus, sanctus, sanctus…). Prefatsiooni kasutatakse arvatavasti alates 3. sajandist. Ladina traditsiooniga liturgiates kuulub see jumalateenistuse tekstide proopriumisse, s.t on muutuva tekstiga läbi kirikuaasta.